Välk & pauk

Kolm ööd on välgutanud ja paugutanud. Ja ikka korralikult - kord tuba valge ja siis selline kõmin, et seest võtab isegi kõhedaks. Kõrval olev kindlusemägi annab sellele veel karmi kaja juurde. Isegi unimüts Tristan ärkab öösel selle peale üles ja pärast sonis midagi jaapani keeles. Aga hommikuks on jälle kõik raugenud. Kusjuure äike ehmatas öösel tööle videomaki, lülitas välja sooja vee ning pani WC prill-laua soojenduse maksimumi peale. Kujutage nüüd ette, et lähete hommikul tualetti ja istute kuumale prill-lauale. Oleks siis külmal talvehommikul, kuid õue- ja toasooja on praegu nii umbes kolmekümne kraadi lähedal. Täna öösel lubati jälle müristamist. Tuleb hommikul WC-sse minnes siis ettevaatlik olla. Kuid küllap on see hetkel kõige väiksem mure. Taifuun Neoguri, mis Jaapani lõunapoolsetel saartel  juba pahandust teeb peaks siia jõudma neljapäeval. Hoiatust pole me veel saanud. Koolis lastele räägiti, et kui on väga tugev tuul, siis kooli ei pea tulema. Ennustuste kohaselt vaibub tuul enne Shikoku saarel jõudmist ning nii hull ei tohiks enam olla kui lõuna pool. Samas tuleb siit ja sealt vastuolulist infot. Eks kuulan ja vaatan nii uudiseid internetist kui ka telekast. Vajadusel varjume - ei lähe kooli ega tööle. Telekat saan veel viimaseid nädalaid vaadata, sest lõpetan telekaga lepingu ära. Tegelikult näen ma telekat ikka edasi ka, kui lihtsalt pole kehtivat lepingut. Seega olen paari nädala pärast seaduserikkuja - kõik, kellel on telekas peavad teleülekannete maksu maksma - mul on telekas ja maksu ma maksta enam ei kavatse.

Matsuyama ülikooli (Ehime ülikooli naaberülikool) tudengid riisuvad pärast paduvihmast ööd spordiväljakult vihmavett. Ma usun, et nad alustasid ikka enne kella seitset (pilt on tehtud nii umbes poole kaheksa ajal hommikul). Üldse on see spordiväljak üks kummaline koht. Kui ei saja, siis lihtsalt joostakse tolmus ja kui sajab, siis ei vinguta, vaid tehakse kätekõverdusi mudas.

Juba saame koolist kokkuvõtteid olnud semestri kohta. Siin on noormehe füüsiliste võimete kaart. Punane joon on kõigi esimeste klasside keskmine. Tristan on enamus tegevustes klassi ja kõigi essakate hulgas parim. Kuid siinkohal ei saa ka ära unustada, et ta on kaheksane, kui teised on kuuesed või seitsmesed.

Käisime siis kohalikus mängutoas ka ära. Sada jeeni mäng. Hull koht, kuid mis sa vihmahooajal ikka teed, kui tillukeses korteris passida ei viitsi.

Mängutoas käivad lõbusate laste kõrval ka igas eas täiskasvanud. Tegelikutl ikka ongi seal rohkem suuremaid kui väikeseid. Need kaks tädi lihtsalt mängisid tuimalt mingit mündimängu kümnete konidega täidetud tuhatoos kõrval ja pilk kivistunud. Ja oleks siis, et saad selle mänguga võita suure summa, aga ei. 

Peale selle, et mängutoas saab masinatest võita mänguasju, kommi, jäätist, T-särke ja mida iganes elutut veel, võib mõnesaja jeeni eest püüda elus kalu või siis aksolotte (pilt üleval vasakul). Tristan tahtis seda mängu ainuüksi sellepärast mängida, et loomad päästa. Ja mina julm ema ei lubanud. Meie kodu lähedal on Koduextra tüüpi kodutarvete pood ja juba tükimat aega on seal müügil ka põderpõrnikate moodi putukad. Elutingimused poes on küll neil karmid. Täna avastasime, et erakvähke saab ka a´la jogurtitopsiga osta. Loomakaitsjad, kus on te silmad?

Ja nüüd hoiame pöialt, et taifuun oleks meieni jõudes raugenud. Mul pole triikrauda ka mida taskusse panna.