Peaaegu pakitud

Loomulikult on viimastel päevadel enne pikemat reisi jube palju asju vaja korda saata. Ja just selliseid asju, mille peale hommikul ei tulnudki. Tristani saatsin hommikul Shu juurde mängima. Neil oli marutore päev, mis muidugi emotsionaalselt lõppes. Oleks ilmlõpmata tore, kui need poisid mingeid kummalisi radu pidi taas kohtuksid.

Tristan on hakkanud arutlema, mida ta kõige rohkem hakkab igatsema. Sõpru muidugi. Onseni. Sööki (va muidugi kaheksajalga). Loodust ja maja taga olevat kindlusemäge. Templeid. Kooli ja Mai-senseid. Hea meel on mul selle üle, et ta mälust on pühitud talvised külmad klassitoad, totrad reeglid ja hommikused kurvad lahkuminekud koolivärava juures, arusaamatused ja keelevääratused. 

Sõbrad

Tööl oli plaanis proovi lugemine ja mõningad ettevalmistused. Enamus asjade ülevaatamist teen homme. Siis selgus ühtäkki, et ma pean minema linnavalitsusse tõestama, et ma ei pea pensionimakseid tegema. Seletatud. Tehtud. Oli vaja kinnisvarafirmas üüri maksmas käia ja pangas haigekassa ja mobiilimakse ära teha. Saatsin veel viimase postipaki Eestisse. Kui keegi arvab, et Legod on kerged ja mõnus postiga kodumaale saata, siis asi on kergusest kaugel. Enam kui poole aastaga on kogunenud omajagu tükke, mis kaaluvad omajagu palju.

Siis selgus, et mingeid kummalisi radu pidi olla kevadise lastehoiu õpetaja teada saanud, et Tristan enam Matsuyamasse tagasi ei tule ning nüüd olla tema soov noormehega kohtuda. Vaatame, milliseks meie homne päevplaan kujuneb ja kui on mahti siis hüppame lastehoiust ka läbi. Ribadeks ei ole mõtet ka joosta, sest peale selle on veel mõni-seitse asja vaja korda saata.

Tristan ratsionaalse inimesena vaatas meie külmkappi ja arvas, et me ikka ei pea homme õhtul restorani sööma minema ja pidulikult oma äraminekut tähistama, vaid saame seda edukalt ka kodus teha ning külmkapi jääkidest tühjaks süüa. Kui kohvikusse ei lähe, siis sööme kodus jogurtit. 

Üks kohver on pakitud ja kaalutud. Normi piires. Seljakott on poolenisti asju täis ja sinna mahub veel ning olgem ausad - on ikka veel ja veel mida sinna panna. Homme kell 22:48 stardib ööbuss Matsuyamast Osakasse. Meie oleme valmis.