Ilusa naeratuse saatel öeldi mulle: "Püüdke järgmine kord hoolikam olla!". See puudutas ühte ülekilo ning soovituse ütles lennujaama check-in-s olev noormees meie kohvreid kaaludes. Olin eelmisel päeval Miholt kaalu saanud ning see näitas nii kohvri kui ka seljakoti kaaluks nii umbes lubatud 23 kg. Kohver oligi täpselt 23 kg. Seljakott täpselt 24 kg. Mu peast käis juba murdosa sekundiga läbi mõtteid, mis tuleks ümber pakkida, kuid noormees vaid naeratas ja saatis pagasi lennuki peale. Samas, kui ma kunagi Eestist lahkusin, siis palus Tallinna lennujaamas olnud preili kohvris olnud pool ülekilo küll ümber pakkida. See üks ülekilo oligi kogu meie koojusõidu teravaim elamus. Kõik sujus suurepäraselt - ei viivitusi, et tormamist ja pagasi saime ka kenasti Tallinnas kätte. Ainult ligi kahekümnetunnine reis ikka väsitab küll. Tristan ikka suutis nii ööbussis kui ka lennukis magada, kuid mina olin võimalikel magamisaegadel justkui valveseisakus.
Nüüd oleme rõõmsalt samasuguses kuumuses nagu Jaapanis. Esimesed kohukesed on söödud. Asjad on isegi jõutud lahti pakkida. Ja eks ajavahest ülesaamine võtab nüüd omajagu aega, aga täna olime mõlemad kell kuus üleval.
Kui just midagi põrutavat ei juhtu, siis siin lehel on ehteestlaslik vaikus kuni augusti lõpuni, mil mina juba üksi Jaapanisse tagasi pöördun.
1 kommentaar:
Tere tulemast! Mul pole üldse kahju, et siin vaikus saab olema! Ehhee. Sest see tähendab, et pere on kodumaal! Kohtumiseni loodetavasti ülehomme! Kui just homme, pühapäeval, pole teil soovi meie Veerenni hoovi vilusid kaeda :)
Postita kommentaar