Merepäevad siingi

Täna oli Tristani nimepäev nimepäevade kalendri järgi (ega ma ise poleks teadnudki, kui poleks head vihjekirja saanud) ja Merepäev Jaapani kalendri järgi. Merepäev on uus puhkepäev Jaapani kalendris (alates 1996. aastast) ja tegelikult mingeid traditsioone justkui polegi. Vastavalt nimele minnakse mere äärde. Ajastus on muidugi hea - Tallinnas ju ka Merepäevad. Läksime meie ka randa. Meid sõidutas Tomimi, kes oli Tristani ja minu abiline koolis pärast Yumiko äraminekut veebruaris ja märtsis. Lisaks olid kaasas Tomomi mees ja noorem poeg (12-aastane). Päike küttis ja meri jahutas. Tristan nautis ja mina ka.

Ujumismüts kohustuslik polnud vist, aga paljudel oli peas ja Tristanil paluti ka pähe panna. Juba aimates kummalisi olukordi, siis ma olin selle kaasa võtnud.

Lihtsalt logelemine viis muidugi punase nahani, kuigi kreemitasime ohtralt. Bataadi jäätis jahutas.

Kuidas lähevad jaapanlased randa? Noored koos, pered koos, beebide ja vanaemadega. Ja meeletult suurte kottidega. Enamusel on kaasas varjualused või isegi telgid, mitte vähestel on kaasas grillid, salatikausid, lõikelauad, juurikad ja suured külmakirstud jahutava joogiga. Lisaks muidugi kogu atribuutika, mis seotud vees ja väljas mängimisega. Avalikus rannas grillitakse, juuakse (sh alkoholi), tehakse suitsu. Ja muidugi mängitakse igasugu rannamänge. Hämmastav kogu turvaühiskonna kontekstis oli muidugi olukord, et puudus igasugune vetelpääste. Muu teenindus oli tasemel - parklad, kohvikud, riietevahetus kohad, tualetid, rannatarvete rentimiskohad. Domineeriv enamus ennast rannas riidest lahti ei võta nagu meiesugused hullud, kes tahavad saada pruuniks teiseks juuniks. Siin ikka varjatakse end päikese eest. Paljud käivad ujumas ka tavariietes või siis on ujumisriided varrukatega. Noored neiud muidugi eksponeerivad oma keha ja eputavad bikiinides, aga sel juhul ikka päikesevarju all. Piltidelt nähe olev paadike on Tomomi oma ja loomulikult polnud meil päästevesti kaasas. Õnneks olid kätised. Samas, jaapani lapsed ujusid vapralt päästevestidega või antud kontekstis siis ujumisvestidega.

Üks suur koguperepäev sisaldab nii grilli, mängu kui ujumist.

Küllap olen ma Eestisse tulles juba nahka vahetanud, sest hetkel ikka natuke tulitab. Tristan väga ei kurda, aga ta on ka värvuselt rohkem keeduvähk kui inimlaps. Sai küll kreemitatud - kangusega 36 ja mitu korda. See on aga hea, et mereäärses linnas elades sai lõpuks ikka rannas ka ära käidud.