MUMÄ

Peod on selleks korraks siis peetud. Oli teismoodi, oli ärevust, oli põnev ja eks natuke oli kurb ka, kuid see viimane muidugi saanud võitu kõige vahva üle. Oli muidugi palju kinke ja õnnitluskaarte. See kõik oli ütlemata armas ja noormees säras rõõmust neid avades.

Juba kaks nädalat tagasi kirjutasime valmis kutsed ja palusin tööl sekretäril need ka ära tõlkida. Kutsutud oli kolm poissi (eelmised klassivennad) teisest klassist - Shu, Naruto ja Aoi. Sekretär oli hirmus elevil. Tal endal on kaks last ja on oma elus käinud vaid ühel lapse sünnipäevapeol ning suuremaid laste sünnipäevasid vaid telekast näinud a´la USA filmidest. See viitab sellele, et siin just väga tihti sünnipäevasid ei peeta. Shu ema ütles, et tööl käivad emad kohe kindlasti lastele pidu ei tee. Teine asi, millega siin tuleb arvestada on kingitused. Juhul kui tehakse kinke, siis tuleb ka teha vastukink. Kinke tehakse pulmade, lapse sünni puhul ja näiteks matuste kui ka tööl edutamise puhul. Olles saanud kingituse, siis tuleb kindlasti ette ja taha tänada, mis on ju igati mõistlik, kuid tuleb teha ka vastukink. Vastukink peab olema umbes pool saadud kingi väärtusest.

Tristan on aga nüüd kaheksa-aastane poiss, mis tundub mõneti nii uskumatu. 

Sünnipäeva eel oli noormehe magamaminek muidugi ärev ning hommikul oli poiss kell kuus üleval väites, et ärevus näpistas ta üles. Kuigi minagi magasin linnuund ei jõudnud ma nii kiiresti reageerida ja koogitükil küünalt põlema panna. Eelmisel õhtul Tristan veel tegi nalja, et olgu siis hommikul tort olla, siis ta ei teadnud, et mul oligi külmkappi üks kreemine viil peidetud (siin õnneks müüaksegi selliseid kreemiseid torte kenasti viiludena).

Kohe ärgates tuli ka kingiks saadud Legod kohe kokku panna, õnneks seetõttu kooli ta hiljaks ei jäänud ja kooliväsimus ei andnud ka tunda. Viimane on meie elu peaaegu iganädalane (õnneks mitte igapäevane) osa ning hea meelega ootaks kedagi külla, kes siis võiks mitte koolimineva lapsega olla ja tegeleda ajal, mil mina mikroskoobi taga istun. Unistada ju võib. Homme on aga mingi imetabase tähtpäeva tõttu koolist vaba päev, kusjuures see ei ole vaba päev töökohtades. Tristan veedab homse päeva Shu juures mängides. Ja kuna reedel ta ka kooli ei lähe, kuna me lendame Tokyosse, siis saabki tulevast nädalast niikuinii mõnusalt kolmepäevane koolinädal ja peaks jälle hästi mõjuma.

 Reedel käisin lastele Eestist rääkimas. Ja ikkagi sain loa ka komme jagada. Komme jagasin pärast ettekannet, aga et lapsed ei tohi neid kohe süüa, siis pigistati need pihku. Ma ei taha teada, mis välimusega need kommid pärast olid. Ma ei tea, kas lapsed said ka mu jutust aru (mul oli tõlk abiks), aga suurem osa kuulas küll korralikult ja pärast küsiti küsimusi ka - Miks te riisi ei kasvata? Millise maitsega riis teil on? Kas Eesti on puhas? Kas teil vikerkaari on? Kas teil vihmavarje kasutatakse? Milline on minu lemmik loom?

Kuigi me ei maininud sõnakestki, et Tristanil on sünnipäev, tahtis Tristan ise olla kommijagaja. Mina muidugi lubasin ja alles pärast mõtlesin, et vist käitusin liiga iseteadlikult ning selle loa oleks pidanud andma õpetaja.

Laupäevasel peol korraldasin ühe eestimaise sünnipäevamängu ikka ka. See tekitas ikka suurt elevust ja tundus vägagi meeldivat. Mõni mäng oli mul veel varuks, kuid neid mängida ei jõudnudki.

Laupäev oli mängutoa ja peo päralt. Siin on linna poolt majandatavad mängutoad (idee Savisaarele - munitsipaalmängutuba - MUMÄ), mis on tasuta ja kus on nii õueala, käsitöö nurgad, köök ja söögituba, väike võimla ja väike mängunurk lauamängudega. Ette broneerima ei pidanud ning võisime vabalt söögituppa oma laua katta. Tristan palus veel peole tulla ka Laural, kes on kena õpetaja Kanadast, kuid siin juba aastakümneid elanud ning ka Yumi (meie esimene toetaja ja abistaja siin), kelle viimase aja käikudest me suurt ei teandnud. Noormehe rõõm oli suur, kui ma lugesin ette Yumi kirja, et ta peole tuleb. Nii mängisidki poisid kuskil maja peal (poiste emad kolasid linna peal) ja mina, Laura ja Yumi lobisesime söögitoas.

Palusin Shu ja Naruto emadel (Aoi ei tulnud miskipärast) kella viieks tagasi tulla ja siis tegime ka piduliku tordilõikamise. Tordi tellisime juba kolm nädalat tagasi ja valisime alguses šokolaadi-maasikatordi, kuid kuna maasikahooaeg on nibin-nabin läbi saamas, siis väideti, et tehakse lihtsalt šokolaaditort. Rõõm oli eelmisel nädalavahetusel suur, kui kondiiter helistas ja sulaselges inglise keeles väitis, et ta teeb meile ikka maasikatega tordi. Meeletult magusa võikreemitordi sees ja peal olidki maasikad. Kõik söödi ära, kuid mina oleks pärast küll ühe heeringa nahka pistnud. 

Kinke sai noormees ka ja nüüd ma ei teagi, kuidas käituda. Ma jagasin kõigile peotäite kaupa komme - ehk see oli pool kingirahast ja ma eraldi tänukinke ei pea tegema hakkama.