Algas minu Jaapani elu kolmas etapp ja Tristani teine. Saatsime päraslõunal natuke nukralt Jaani lennuki peale ja andsime lubadused ilusti hakkama saada. Eks siis tuleb lubadust pidada. Ma kaldun arvama, et saab alguse ka minu Jaapani elu üks keerulisemaid ajajärke, kus tuleb ennast tõsisemalt tõestama hakata tööl, samas olla toetajaks Tristanile kooliteel ja kodus. Ma ei ütleks, et Tristanil kooli sisseelamine kõige lihtsamalt on sujunud - võõras keel, võõrad inimesed, võõrad kombed. Lapses tekitab segadust olukord, kui temalt midagi palutakse, tema käest midagi küsitakse ja ta ei saa mitte midagi aru. Õnneks on teda toetamas Yumiko, kes ei olegi enam pelgalt vabatahtlik, vaid kooli palgal Tristani juhendajana. Linnavalitsuse palvel. Sedasi hoolitseb linn siis väljamaalaste eest.
Eks püüame rõõmsalt uuele etapile vastu minna, õppides ja tööd tehes, mitte unustada mänge, õues olemist, avastamisrõõmu ja põnevaid seiklusi. Seda kõike pisitasa. Ja küll jõuame ka aegajalt midagi kirja panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar