Nimekiri

Hotellis olen. Päev oli tihe. Seda muidugi oligi arvata. Ei kolita just iga päev ühest riigist teise, ühest maailmajaost teise. Ma muidugi olin targu kõik toimetused mitmele päevale ära jaotanud, aga ikka oli tihe. Ülikoolis jätsin kenasti ja viisakalt hüvasti. Isegi koogi viisin. Täna oli lahkumise päev - doktorant Endro Indoneesiast sai oma tööga ühele poole ning pöördus ka kodumaale. Kui ma nüüd väga ausalt ütlen, siis meie doktorandid nii lihtsalt ei pääse. Detailidesse ei süüvi, kuid saan vaid kiita kodumaal tehtud uurimustöid. Haarasin veel kaasa viimased dokumendid ja andsin ära võtme ja uksekaardi. Pakkisin korteris viimased asjad ning pesin põranda ja tarisin oma üle-20-kilose kohvri ja seljakoti hotelli. Viisin võtme kinnisvarafirmasse ja sain isegi raha tagasi nende kuue päeva eest, mil ma sel kuul korteris ei ole. Mobiililepingu lõpetasin, nii nagu alustasingi, tõlgi vahendusel. Pidin veel trahvi ka maksma, et lepingu enneaegselt lõpetan. Sellega olin tegelikult juba arvestanud. Ainuke jama on nüüd selles, et minu kauavalitud HTC telefon ei pruugi Euroopas töötada. Siin müüdavad telefonid on mujal lukus. Ja see ei kehti ainult minu mudeli kohta, vaid ka teiste. Vähemalt nii väitis mulle tõlk. Nüüd kui keegi teab kedagi, kes muugib selliseid telefone lahti, et need pärast ikka töökorras ka oleks, siis antagu mulle teada. Ja muide, telefoni lõpparvet koostati tund aega. Müüjaneiu väitis, et see on väga ajamahukas töö. Lõunat jõudsin veel süüa hea inimesega ülikoolist, kes mind siin nõustanud. Ratta viisin poodi tagasi ja sain isegi mõne raha selle eest. Sõin õhtust hiina restoranis ja nüüd olen ringiga hotellis ja kuulan südaööl kella kuueseid uudiseid. Täna jäägu pikem ülevaade ära, kuid ma veel jätkan selle päeviku täitmist. Kas just marutihti ja pikaajaliselt, kuid on veel ühtteist hingel.

Suur tänu selle võimaluse eest! On inimesi, on asju, on olukordi, on kohti, mida ma taga igatsema jään!